Mehhikos toimuvad asjad ikka kuidagi pööraselt imelikke teid pidi.
Istun Cuernavacas hotellis ja organiseerin kuidagi-midagi pidi, et siia mõneks päevaks paigale jääda. Idee on selline, et jääda paariks päevaks siia ning siis teisipäeval-kolmapäeval Taxcosse sõita, mis on - nagu räägitakse - üks maagiline linnake, kus on palju hõbedat.
Ega mul seda Taxco mõtet esialgu niiväga peas ei olnudki.
Kõigepealt, kui ma eelmisel kolmapäeval ülepeakaela teada sain, et ma ei tohi minna reedeõhtusele kooliüritusele - miks? - sest ma pean minema Cuernavacasse au ja patriootlikusega Eestit esindama ning kui ainuke ja esimene Eesti esindaja oma riiki esitlema.
Mu linnakaaslased hakkasid rääkima, et Cuernvaca on Taxcole nii lähedal, et võib-olla tulevad kuidagi ka minuga kaasa (sest alguses oli neil plaan Taxcosse minna, aga nad loobusid, sest edasi-tagasi bussisõit on omajagu kallis).
Nõnda see ikkagi ei läinud,: Cuernavacasse tulin meie linna vahetusõpilastest ainukesena. Kuid idee sõita Cuernavacast maagilisse Taxcosse, millest kõik räägivad, kõlas hästi.
Kuna ma olen juba tükk aega lubanud, et tulen ühel ilusal päeval Cuernavacasse, siis juba siin olles võiks ju mõneks ajaks paigale jääda. Kuna nii või naa oli vähe aega, siis kõik nagu Mehhikos ikka, langeb viimasele minutile.
Eile justnagu "kõiki maailma asju organiseerides" ja samal ajal Eestit esindades, leidsin endale Taxcos kodu, aga sinna läheme alles teisipäeval. Cuernavacas mul ikkagi kodu ei olnud. Eile olin hotellis, täna ühe perekonnaga. Selle perekonna juurde ma ka ei saa jääda, sest nad sõidavad homme Columbiasse (nad on sealt pärit, kuid elavad juba ligi 10 aastat Mehhikos).
Olen istunud täna kogu hommikupooliku ühe hotelli fuajees, kuhu kõik vahetusõpilased lahkumiseks ükshaaval kokku tulevad, ja üritanud organiseerida, kuhu ma neiks paariks päevaks jääda võiksin. Lõpuks omati sain vastuse eilsele (või õigemini neljapäevaõhtusele küsimusele), et esimeseks ööks võin jääda Beleni (Venezueellanna) juurde, kes mind siia Cuernavacasse juba pikka aega kaubelnud on. Kuid seda ainult üheks ööks, sest hiljem tuleb tema kohalik isa koju ning erinevalt emast, olevat tema kuri ja range, mistõttu ei saa ma sinna sel ajal jääda. Nii palju, kui mu eelmise öö Columbia-perekond otsida aitas, ei olnud ka ühtegi teist perekonda, sest kõik sõidavad reisile. Kõik-kõik-kõik-kõik. Viimases hädas aitas mind Cuernavaca koordinaator ja ütles, et kui ma muud kodu ei leia, siis võin jääda tolleks ööks tema majja.
Kuna minu perekond (Teziutlani praegune "pärisperekond") ei olnud veel retseptsiooni saabunud, ei saanud ma varem Beleniga kaasa minna ja pidin siia maha jääma, teadmata, kuidas ma hiljem tema majja kohale saan. (Sel hetkel ei teadnud ma veel, kuhu järgmiseks ööks jääda saan.) Seesama Cuernavaca koordinaator lubas mu Beleni majja sõidutada. Tähendab - viimaks on kõik enam-vähem organiseeritud.
Millegi päras kõik, mis ei toimi, toimib Mehhikos kuidagiviisi ikkagi.
