Eile.
Ma olin sellest kuulnud ja teadsin, et sellised asjad on olemas, aga ma ei olnud seda kunagi näinud.
Ma ei olnud kunagi näinud autot, mida saab eemalt käivitada nupuvajutusega võtmel. Mitte et see oleks mingisugune maailmaime või omapärane Mehhikole, aga see oli minu jaoks vaatamisväärsus.
Käisime uut maja vaatamas, sest me hakkame septembris kolima (kui ma just jälle millestki valesti aru ei saanud). Hoone oli veel ehitamisjärgus, kuid lõpusirgel. Majal on üks korrus - see on suur ja avar; ning tagahoovis on aed ja MURU!!!!!! Mul oli selle murulapikese üle nii hea meel! Katusel on terrass, kust on samuti imekena vaade mägedele.
Selle maja on projekteerinud minu kohalik padre.
Tegelikult on see maja ka ilus, kus ma praegu elan.
Vaade minu toa aknast
Olgu-olgu, tegelikult minu toa aken on suunatud maja sisetrepile. Pilt on tehtud kolmandalt korruselt, mis on justnagu peosaal. Kahe seina ülemine serv on puhtalt akendest ning sealt on tõeliselt kaunis vaade!
...aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Veel vähem sõitnud!
Täna käisime Pueblas. See on üks lähimaid suurlinnu. Kusjuures väikelinn või küla hispaania keeles on pueblo. Eks kõik suured on kunagi väikesed olnud.
Pueblas on 365 kirikut - ehk pea kõikjalt võib näha vähemalt üht.
Üldiselt ajasime ametlikke asju (sh minu migratsiooni asjaajamine) aga samuti vaatasime mõningaid vaatamisväärsusi. Kuna päike paistis lagipähe, siis olin ma suhteliselt uimane. Päike paistis kõige otsesemas mõttes lagipähe, varjud olid nagu väikesed ovaalikesed inimeste all ning võis ehk eristada õlgu, kummardamisel pead ning kleidi- või seelikusabagi. Isegi kaubanduskeskusest autoni minnes tunnen, nagu oleks natuke liiga kaua palja peaga päikese käes olnud. Uskumatu! Geograafia tunnis kujutasin ma seda hästi ette, aga nüüd ma ei oska arvatagi, mida tähendab pööripäev tegelikult.
Teel Pueblasse nägin mitmeid vulkaane, sealhulgas ka Mehhiko kõrgeimat mäge, mis on samuti vulkaan.
Mehhikos enam kõrgemale ei saa kui sinna:
Pico de Orizaba
No comments:
Post a Comment