Valgeilt Kirsiaialisilt

Tsau, Keily! Mis teed? Mina hetkel sain teada, et kui sa blogi kirjutad, siis sa kontrollid pärast kirjavigu. Ja pea iga sõna, mis sa ütled, on minu jaoks uus teadmine sinust. Seda fakti näidustab hästi tõsiasi, et ma näen sind hetkel, 13. juulil 2012, alles teist korda. Minul on jalas kollased püksid, seljas sinine särk ning bokserid on mul ka üsna värvilised. Ma loodan, et kui sul Mehhikos on jalas kollased püksid või seelikut, seljas sinine mõnus pluus ja jalas värvilised bokserid\vanaemaalukad\stringid\või midagi muud taolist, siis sa mõtled ühe poisi peale, keda sinagi väga ei tundnud. Aga sa mõtled, et tema on kaugel elust, mida sina seal kaugel koged ja et ta on igatahes kade selle kogemuse üle, mis sa sealt kaugelt endale saad. Ja ma tahaksin loota, et sa kannad seal Mehhikos kollaseid pükse või kollast seelikut, sinist pluusi või kleiti ja värvilisi boksereid\vanaemaalukaid\stringe\või midagi muud taolist rohkem kui korra. Ja isegi kui seelik on värviline, püksid sinised särk kollane, tuleb sulle meelde üks tüüp, kes soovib sulle head ja loodab, et sul on seal kaugel väga mõnus!

Uku, üks poiss, kes hakkab arvatavasti üsna tihti lugema, kuidas sul seal kaugel läheb ja mis sa seal korda oled saatnud :)

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Kolmteist ja reede tuletab meelde, et... täna on su ametlik lahkumispidu ning praeguseks hetkeks oleme üksteist tundnud juba üle 11 aasta. Peagi täitub üks Su eluunistustest ning viimaks saadki sa lennata kaugele vihmaste metsade äärde...

Aga enne... kas mäletad, kuidas mulle ühel kurval lasteaiahommikul ütlesid, et Sa minu sõber pole? Läksin kurvana, norutades nukunurka ja siis tulid Sa särava naeratusega ja teatasid, et oled mu sõbranna. Kas mäletad, kui joonistasime pildi raamatutegelastest? Mina joonistasin karupoeg Puhhi ja Sina Pipi Pikksuka. Need pandi rühma, seal kus peeglid ja kaks diivantooli, kõrvuti ülesse. Me olime lasteaias lahutamatud. Mäletan kui räägiti, et kui mind ei ole, oled Sina poolik ja kui Sind polnud, ei olnud mina see, kes tavaliselt. Mul on piltselgelt meeles Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi aula, mil teavitati, et Sina pead vanema naisterahvaga kaasa minema ning eluteed teises klassis, minust lahus, jätkama. Olime mõlemad tohutult kurvad. Algklassides olin mina esimese korruse parempoolse koridori esimeses, 107 number klassis, Sina kaugemal. Mäletan, et saime vahetundides kokku ja keegi kutsus meid kunagi Mägikitseks ja Jõgikitseks (täpsem nali on küll kahjuks meelest läinud). Siis tuli põhikool ning saime lõpuks rõõmu tunda ka ühes kollektiivis viibimisest (eesti keel - mingites klassides - ja matemaatika). Hoolimata sellest, et meie teed on viinud kord kokku, kord lahku, oleme alati üksteisele toeks olnud ning teadnud, et oleme üksteisel olemas.

Oled olnud mulle alati inspiratsiooniallikaks kõigi oma geniaalsete ideede, järjekindluse, oskuste ja silmaringiga. Jääd selleks ilmselt alati! 

Raske on sõnades väljendada kui hea meel mul on, et järjepidev tahtmine ja töö Sind viimaks unistuse täitumiseni viis. Kahju, et lahkud, aga veel parem, et varsti tagasi tuled, veel suuremate emotsioonide, mõtete ja ideedega kui kunagi varem.

Ütleks klišeelikult "tuult tiibadesse", aga kuna see on liiga labane ja mõttetu ning sinusugusele inimesele mittesobilik, siis soovin Sulle lihtsalt palju moskiitosid ja chihuahuasid. Ootan kannatamatult juba sinupoolset reportaaži Uuest Maailmast.

Mitte Sinu sõber, vaid SÕBRANNA Kata (:

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Just käsutasid Sa mind Su blogisse kirjutama.. jah, ega's mul tegelikult nii palju kirjutada ei olegi, me oleme enam-vähem kõigest juba rääkinud. Aga väikese-lühikese teksti moodustan Sul siia siiski.

Ma soovin Sulle väga palju energiat vahetusaastal, sest seda läheb kindlasti tarvis.. tean ju omast kogemusest. Kui Sul midagi vaja on, mõni saladus, mida soovid kellegagi jagada või palve, siis olen ma alati Sinu jaoks alati olemas, tänapäeval vaid mõne kliki kaugusel. Ole äge ja tore, nagu ikka oled! Ja kirjuta blogisse ka, et mina siis ka teaks, mis teed. :)

(et siis väikest äratundmisrõõmu lugejatele: minu nimi on Brita ning ma käisin YFU Eestiga Hollandis 2011-2012 õppeaastal ning mul oli võrratu vahetusaasta)

Het ga je goed!

Brita

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Sinu vahetusaasta saab olema suurepärane, sest just selline oled sa ise. :) Ma arvan, et Mehhiko oli väga hea valik, kuna sa pole tavaline külmavereline ning tagasihoidlik eestlane, vaid teistsugune. See mulle just sinu juures meeldib. Sa julged erineda. Ma ei oskagi seda "teistsugust" häst lahti kirjutada, kuid kõige rohkem seostub mulle sellega sinu riietumisstiil ning esinemised koolis. Kui sa tagasi tuled siis räägi mulle KÕIKE Mehhikost, sest tavalise eurooplasena ei tea ma sellest riigist peaaegu mitte kui midagi. Võta sellest aastast nii palju, kui suudad! Ja see on käsk!!! :D

Ülitoredat ning põnevat Mehhikot sulle!

Mari-Ann

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Nii, nüüd ma kirjutangi... Aga milest, seda ma veel ei tea, tean vaid seda, et midagi, mis võiks olla nii absurdne kui ka huvitav. Mehhiko... Absurdne vist mitte, küll aga huvitav. Kui hästi otsida, siis leiaks ka midagi absurdset. Nii et Keily peab meile Mehhikost midagi äärmiselt absurdset otsima, sest muidu me teda enam kodumaale tagasi ei lase. Ja siis ta peab veel seal hästi-hästi palju sööma ning jooma, et mitte janu kätte surra ning mitte nälgida. Me ikkagi ju ootame Sind tagasi, aga pea meeles: ainult absurdsusega... Ok, nali, aga mitte nii nali, et seda tõena ei saaks võtta. Uhket ja lennulist, kuid mitte linnulennulist Mehhikot!

Jaaaaaaaaaaaanika, kes on selle aja peale oma nime pikkuseks kasvanud

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Minu kord!! Jee!! Niisiis,

MINA OLIN SIIN - HANNA

Vähemalt panin oma märgi maha:D

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Ma tahtsin öelda, et vaata et see naer sul siis kõrvus kumiseks. Ilusat uut aastat ;)!

Liisi

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑

Nunii, eks on ka minu kord siis kirjutada. Mäletad seda korda, kui me esimest korda kohtusime? Mina mäletan küll ja tean, et sina mäletad ka. Sa mäletad mind kui väikest neegrit akna peal koos mustade punupatsidega, mis olid üle pea. See ei lähe mul kunagi meelest. Aasta oli siis 2002. Nüüd on meil siis olnud 10 aastat sõprust. See on ikka väga pikk aeg. Või mis? Mulle ikka ei taha kohale jõuda, et Sind varsti siin enam ei ole. Jah, ma tean, et ka mina lähen meie ühisest elamust 3-ks aastaks minema, aga mitte küll nii kaugele, kui Sina. Mina lähen ainult 164 km kaugusele, Sina aga... ma ei hakka parem otsimagi, kui palju on kilomeetreid sinna kaugele-kaugele Mehhikosse. Kuid ma tean, et see aasta läheb kähku. Vähemalt ma loodan seda.

Muide, seal on ilusad tõmmud mehhiko poisid..., kellele võid öelda, et MINA ka olemas olen... :D haha.

Tahan veel mainida, et Sa võid iga kell minuga ühendust võtta, vahet pole mis viisil. Kas sõnum, meil, internetis kuskil jms. Aga ma olen ikka ja alati olemas Sinu jaoks. :) Samuti hoian mina Sind kursis selle noormehega, kes siia tuleb ajutiselt elama, eks ole :)

Soovin sulle imetoredat, emotsioonide rohket, suurepärast, kogemusterikast aastavahetust seal Mehhikos!

Sinu väike-neeger Caroli.

•- ๑۩۞۩๑-•ø¤º „¸¨°º¤ø„¸¸„ø ¸„ø¤º°¨¸„ø¤º- ๑۩۞۩๑