See on üks vahva tund. Igatahes esimene kodune ülesanne näib tore. Koolis üritati mulle natuke seletada. Ühest punktist sain ma nii aru, et inimese siluetil tuleb suu peale kirjutada sõnad, mida Sa sageli ütled: ma pakkusin siis "Entiendo. No entiendo. Me gusta." Minu põhisõnavara. Nalja oli palju. Minulgi oli naljakas, sest neid sõnu ilmselt keegi teine ei kirjuta. Kodus sain aru, et see punkt tähendas, et sõnad, mida sa kahetsed. Väikesed erinevused...
Ajaloo tunnis seletasin ma õpetajale, kust pärit olen ja kus Eesti asub. Ma ei tea, kas ta tegi seda seetõttu, et ma eurooplane olen või pidigi see esimene teema olema, aga ta rääkis Euroopast: Berliini müürist (et oli kaks Saksamaad - sellest sain ma aru), nimetas mõne tuttavliku ajalootegelase nime; ning küsis mult, kas ma Külma sõda tean. Vastasin jaatavalt, kuid kui mul paluti sellest midagi rääkida, siis oli mu pea küll tühi. Ta rääkis siis ise. Ma ei saanud suurt midagi aru ja enamasti peaaegu ei kuulanudki teda ning olin oma mõtetes. Ühtäkki näksas mu kõrva õpetaja hääl: "UFO". Ta küsis, kas ma saan sellest aru ja tean, mis see tähendab. Ma ei tea, kas see on üks väheseid väljendeid, mida ta inglise keeles teadis või oli sel küsimusel ka mõni muu põhjus, sest kontekstist polnud mul ainugi... Igal juhul oli naljakas, meil mõlemal, ja esimest korda sain ma olla ainuke klassis, kes naljast aru saab; tavaliselt on vastupidi. Ma pidasin UFO-t väga rahvusvaheliseks sõnaks, kuidas siinsed siis ei tea, mis see on. Lisaks kõigele meenud mulle viimaks fraas "väljas on UFO!" ja see oli mitmekordselt naljakas.
Teisipäeval sain ma ette näidata oma esimese koduse töö ning sain kirjandusõpetaja allkirja keset oma töölehte. Olin ülirahul. Samuti suutsin ma loogilise mõtlemise tunnis (tunniajal!) ühe ülesande lahendada. See oli grupi töö. Üheskoos aidati mul tekstist aru saada ning ma hakkasin siis suure hooga lahendama (keegi midagi muidugi aru ei saanud, mida ma teen - nii on see ju alati olnud); küll veidi kilplaslikult, aga kui ma oma kilplastööga valmis sain, siis mõistsin ülesannet ja seda, mis tund see loogiline mõtlemine õigupoolest on. Kuulub kahtlemata minu lemmiktundide hulka.
Kehalise kasvatuse tundidest niipalju, et meil on selleks vastav koolivorm, mida me peame kandma kolmapäeviti ja reedeti, aga vastavat tundi olemas ei ole. Teisisõnu ei ole sel riietusel muud mõtet kui lihtsalt mingit reeglit täita - nõnda seletas mu klassiõde ja seda, et tundi pole, nägin ma isegi.
Kool üldiselt meenutab pigem katusealust, millel on küll neli seina ümber ja uks, aga õhkkond on nagu õues õpiks. Üldiselt ei ole külm, aga toolid on külmad, väga külmad. Alati üritan ma otsida midagi sinna alla, võtaks või padja kooli kaasa ja paneks istuks selle peale.
Ma saan üha enam kinnitust sellele, kui ma ütlen oma päritolu "Estonia", siis kuuldakse "Espania" või muud taolist ja ma hispaania keelt ei oskagi... Ah et Estonia!? - mis koht see on???
Olen kolm päeva koolis käinud ja nüüd ma saan kaks päeva viilida. Täna seetõttu, et ma ei olnud jõudnud eile oma asju pakkida (teised vahetusõpilased läksid vist kooli) ja õhtupoolikul me sõidame üldse nädalalõpuks reisile. Minu ja mu kooliskäimise pärast üldiselt väga ei pabistata, sest mulle meeldib seal koolis. Ja mulle meeldivad isegi kodused ülesanded (mina ei pannud seda hetke tähele, kui ma suure puuga pähe sain).
No comments:
Post a Comment