Üks tund ja viisteist minutit - ning ma sain kõik oma asjad pakitud. Kohver ja veel kuus pisikest kotti pluss üks kilekott saabastega ja bleiser (mille alla ma toppisin kaks pluusi ja oma vihmamantli).
Kuna ma seni olen elanud linnaosas, mida nimetatakse Franciaks (ehk siis ma olen neli päeva vähem kui neli kuud peaaegu et Prantsusmaal elanud (mis sest, et Mehhikos)), siis nüüd lähen ma kuskile mäest alla, täpselt ei teagi kuhu. Alguses oli informatsioon, et ma lähen ühte teise perekonda, aga mõned nädalad tagasi algas jutt hoopis millestki muust ning ma ei teagi täpselt, kus see koht on, kus ma elama hakkan. Külas käisime küll, kunagi ühel teisipäeval, aga kuna ma arvasin, et ma tean, kuhu me läheme, siis ma teed väga ei jälginud, pime oli ka ning mul oli uni nagu alati.
Minu üheliikmeline pere ütles mulle, et mina hakkan mängima ema ja tema on laps, sest mina pidavat hakkama tal koolis vastas käima. Eks näis, mis sellest siis välja tuleb. ...järgmiseks kolmeks kuuks.
Todas mis cosas (falta la computadra).
No comments:
Post a Comment