2. veebruar!

Mis selles siis nii olulist on, et on 2. veebruar?
(ja mitte 2. november, nagu ma alguses kirjutasin. Võib-olla mulle lihtsalt tundub, et ma olen Mehhikos olnud kolm kuud, mitte kuus - uskumatu, et ma sellise asja sassi ajasin!)

Sellest päevas räägitakse juba jõuludest saati, õigemini algas Rey'de kringli ja nukukeste jutt vahetult pärast jõule. Söödi kringlit, kodus ja külaliste seltsis ja vanemate juures ja onude-tädide juures ka ning koolis ja lasteaias, töö juures ja igat laadi lihtsatel ja raskematel koosviibimistel. Kringli sees on valged nukukesed, väike Kristus. Kui juhtud kringlitükikese, mille ise valitud kohast lõigata saad, seest juhtub olema väike nukuke, pead valmistama tamales'id ja korraldama kõigile peo. Mina lõpetasin hooaja kolme nukukesega.

Ongi kätte jõudnud 2. veebruar ja juba hommikust saati on köögis tamales'id valmistatud. Mina liitusin rühmaga hiljem. Seekord tegime banaanipuu lehtedega, mis pidavat erinevalt maisitõlviku kestast head lisamaitset andma. Ikka tainast lehele, salsat kanalihaga või mole't peale, kokku voltida ning viimaks kuuma auru potti küpsema tõsta.

Õhtuks tuli maja muidugi külalisi täis.

Samuti ostetakse nukukesi, muidugi kõvasti suuremaid ja detailirohkemaid kui need, mis kringli sisse peidetud olid. Nukuke võib olla ka eelmisest aastast, kuid sel juhul võetakse talt riided ära, puhastatakse ja pannakse selga uus kleit. Seda selleks, et kirikus vastava missa käigus nukukene pühitseda ning tuppa aukohale seada, et ta ka kogu järgmise aasta kõiki maja elanikke hoiaks, kaitseks ja head õnne tooks.

Pean siiski siinjuures mainima, et ühtegi sellist nukku ei ole minu praeguses ega olnud ka eelmises majas.