Hommik

Mind saadeti täna hommikul  poodi ostma panela’t, kilo mune, banaane, tortilla'sid, piima, saiakesi. Meil on külas kolumblased, kes eile jutustasid, et sealmail juuakse iga päev panela jooki kaneeliga. Muidugi järgmine mõte oli kohe seda magusat šokolaadi värvi imejooki valmistada.

Tänavanurgal müüakse maisi, ube, teraviljasegusid ja jahu. Sealt küsisin panela’t: kaks lõigatud tipuga koonuse kujulist pruuni mürakat. Need paneme hiljem kuuma kaneelivette lahustuma ning ongi valmis magus jook, millele võib soovi korral piima lisada.

Panela

(Pilt: Internet)

Läksin tortillería'sse ja küsisin kilo tortilla'sid (Hääldus on [tortija] (!)). Müüa sobras leti taga kastis, tõstis ühe riide üles ja selle all teise üles ning pani virna tortilla'sid kaalule. 985 grammi. Kogenud käega tädi. Seal ei ole ka midagi imestada, sest ilmseltgelt küsitakse mitu-mitu korda päevas „üks kilo tortillasid, palun“ ja nagu igaüks enamasti oma äri kallal töötab (pood või kontor on all ja eluruumid üleval), on temagi sama tööd teinud ligi 20 aastat. Tasusin 8 peesot ning võtsin pruuni paberisse pakitud tortilla'd kaenlasse.

Astusin sisse järgmisesse poodi. „¿Tienen huevos? ¿Cuanto es el kilo?“ Mune oli ja kilo maksis 36 peesot, üks muna 2.50 peesot. Mees tõstis leti all kastist kilekotti valged munad, tegi sõlme peale ja ulatas mulle. Minu järel tuli üks naine, keda hetk tagasi teraviljakaupluse nurgal nägin, kandis kaenlas kah üht pruuni paberisse mässitud nutsu – ilmselgelt ostis äsja samuti kilo tortillasid. Tuli minu järel ka kolmandasse poodi ja küsis samuti ühe kilogrammi mune. Tüüpiline Mehhiko hommikusöök.

Mehhikos on poed väga spetsialiseerunud. Enamasti on need pisikesed, iga lühikese maa taga mõni ja müüakse vaid teatud kaupa. Saia ostetakse panadería’st, liha carnicería’st, torte pastelería’st jne.

Edasi läksin teisele poole tänavat puuvilja poodi, kus lisaks müüakse ka mõningaid esmatarbekaupu, aga tõepoolest väga-väga vähe. Seisin silmitsi nelja erinevat sorti banaanidega. Ühed on pisikesed, dominikaani banaanid, meie mõistes mini- või beebibanaanid, teises äärmuses leidub 20 sendimeetrist pikemaid banaane, mida enamasti kasutatakse praadimiseks. On ka nn normaalmõõdus banaane: ühed punakat-lillakat tooni ja viimaks need teised, meie meelest kõige tavalisemad kollased banaanid. Need viimased ma ostsingi, 10 peesot kahe kilogrammi banaanide eest. Mul paluti tuua üks kilo banaane ja nõnda ma astusin vastu suurtele banaanikobaratele. Tortilla’d ja munad näpu otsas sain kuidagiviisi välja sorteeritud enam-vähem sobiva suurusega pundi. Katkestasin müügimehe hommikuse Skype’i vestluse tütrega ja palusin tal banaane kaaluda. Kobar kaalus veidi üle pooleteise kilo. Mees otsustas selle mulle kaheksa peeso eest maha müüa.

Eraldi saadeti mind veel lähimasse panadería’sse ostma magusiad värskeid saiakesi. Kuna kojujõudnuna selgus, et ka piima ei ole, läksin selleks veel omakorda eraldi poodi. Kokku käisin läbi viis poodi, kõik lähemal kui 100 meetrit. Muidugi ei ole need ainukesed 100 meetri raadiuses asuvad poed. On veel lihakauplus ja juustupood ning mõned rõivaärid. Kõik on käe-jala juures!