Kõndisin ma täna öösel, just mõni hetk tagasi vana koduteed. Ikka mööda kitsast tänavat, käänakul mäest alla orgu ning järgmisel käänakul üles. Ülesviiva tänava lõik oli tuledes, valgustatud telgid olid keset tänavat üles pandud. Peo pidamiseks paistis see mulle erakordselt imeliku paigavalikuna. See oli üks väiksemat sorti kermes, mis kujutab endast feria't, laadafestivali, on vaid veidi väiksem ning neid peetakse üle kogu Mehhiko vaid praegusel ajaperioodil. Nimelt 3. mail on ristipäev. Mehhikos kui usklikul maal on mitmeisse kohtadesse riste paigutatud ning neil päevil korraldatakse iga olulisema risti juures eripäevil kermes. Tolles orus, mis mu koduteele jääb, on üks allikas ja allika taha on rist püsti löödud - seetõttu feria'kene just sinna üles pandigi.
Telkides leidusid loosi- ja osavusmängud, müüdi keedetud maisitõlvikuid, tamal'esid, atole't, mis on kakaolaadne jook ning mune, mis olid kohati natukene värvitud. Munad pälvisid minu erilist tähelepanu, sest Mehhikos minu teele enamasti terves suuruses mune ette ei ole jäänud. Keedumune ei sööda ja munadepühasid tähistatakse ka mitte jänkudega vaid Jeesuse ristilöömisega. Seetõttu mõtlesin, et munad, värvilised(!) munad - mida need siin teevad? miks neid müüakse? Mõnedele munadele oli lihtsalt värviline krepp-paberi tükikene kleebitud, mõnedele oli isegi müts pähe meisterdatud. Otseselt joonistusi ma küll ei näinud, aga pidasin endamisi aru, kas meie munadepühad on veidi edasi lükatud ja nüüd tähistatakse tagantjärele.
Tuli välja, et need munad ei olegi söömiseks ja nende sisu on juba ära söödud. Munasse tehakse auk (ja mitte hoolikalt sukanõelaga, ikka virutatakse suurem ava sisse), kallatakse munarebu välja ning pestakse munakoor kloorivees. Hiljem täidetakse munakoored confeti (värviline paberlumi, mida pidustuste puhul hõisates õhku visatakse), jahu ja paberipuruga, mõnikord lisatakse ka vett. Auk paigatakse paberiga ja see oligi too värviline, mis munad minu jaoks pühademunadeks muutis. Need munad ei ole niisama vaatamiseks. Koksimiseks? Peaaegu. Nende munadega virutatakse sõbrale lataki pähe. Kõik jahu- ja paberipuru kukub juustesse ning valgub näkku ja vahest jõuab riietelegi. Nõnda on lood munadega Mehhikos.
Selle jutu juures tundub mulle kohane märkida, et paari päeva eest juhtusin nägema tänaval erakordselt huvitavat müügikaupa. Nimelt müüs üks mees värvlisi tibusid. Jah, elustibusid nii mitmeski jäätisevärvis. Ma ei öelnud vikerkaarevärvides, sest heleroheline tibu meenutas mulle täpselt teisel pool teed müüdavat värsket sidrunijäätist. Lisaks päikesekollane ja valge seostusid vastavalt sidruni- ja guanabanajäätisele ning roosa võiks ehk esindada lahja mustikajäätist, aga viimase punase tibu poole pealt... nii punasele tibule on mul raske jäätisemaitset leida.
Mõistagi püüdis selline... toode? möödakäijate tähelepanu. Iga möödakäija heitis tibudele vähemasti pilgu, aga enamik jäi muidugi seisma ja uudistama. Paljud ei suutnud uskuma jääda, et need on tõepoolest päristibud-elustibud. Skeptikutele andis müüja tunda tibu pisikesi jalakesi ja küsis: tunned? Uudistajad jäid järjest sõnatuks.
No comments:
Post a Comment