Laupäeval sai keegi tuttav või sugulane kolme aastaseks, mis on siin väga oluline sünnipäev.
Algas kõik kirikus missaga. Mulle tundus, et ma olin seal umbes sama tark nagu sünnipäevalapski. Tema ei saanud aru, miks ta peab istuma üksinda seal keskel toolikese peal ja mina ei saanud aru, miks ja mis juttu nad talle räägivad.
Kõigepealt kirikuõpetaja katoliku rüüs võttis oma peekri ja tõstis sealt näpuga kahest pisikesest türgi kohvi kannu meenutavast anumast mõned tilgad vedelikku suurde peekrisse. Seejärel ta rääkis tükk aega, tõusti mitu korda püsti, löödi risti ette, lauldi - ikka "halleluuja", nagu igal pool mujal, ainult et H-d ei hääldatud, sest see on hispaania keeles tumm. Viimaks tõsteti kulbilaadse ümmarguse vahendiga poisile vett pähe nagu ristimiselgi. Selleks vastava anuma tõi õigel hetkel kirikuõpetaja naine kõrvalruumist. Siis pühitses mees peekrit, kuhu varem vedelikke tõstis; ja võttis altari pildi tagant seifist välja teise peekri (siis läksid need kaks peekrit mul segamini). Ta leidis kusagilt ühe peopesa suuruse valge ketta, mis nägi välja nagu tükk paberit ja meenutas ühtlasi natuke vahvlit ka - ma ei tea, mis see oli -, aga igatahes ta murdis selle jutu ja seletuse saatel neljaks tükiks ning sõi ära, rüüpas peekrist lonksu pealegi. Õige pea tõstis mees peekri seifi tagasi. Loeti jällegi mingisugust palvet ning siis võtsid inimesed altari ette järjekorda ning ka nemad said pühamehe näppude vahelt tükikese, ainult et väiksema ringi, seda valget paberi-vahvli-laadset asja.
Ma tundsin ennast nagu kirikurott nurgas, sest ma ei saanud siili sabaotsa täitki aru ei sõnadest ega kommetest. Igal juhul mulle meeldib katoliku kiriku tegelase rüü rohkem, sest minu meelest oli nii vahva, kui ta käed laiali sirutas ja siis ta rüü tiivad moodustas - nägi hea välja.
Ma arvasin, et kirikus laps pühitsetud - kõik läbi -, aga kus sa sellega - järgnes uhke pidu. Minu jaoks kohe eriti huvitav, sest ma ei ole varem olnud ühelgi sünnipäeval, kus on kloun. Ta tegi õhupallidest kujukesi ning mina aina vaatasin ja vaatasin, nagu ei oleks elus varem klouni näinud. Ma vaatasin, kuidas ta neid õhupalle voldib; ning ta tegi seda väga osavalt. Lõpuks lasti tal mulle ka natuke õpetada. Ma oskan nüüd koera ja karu õhupallist voltida, ainus mure on see, et õhupalli ma täis puhuda ei oska... Ausõna, temal tuli see nii lihtsasti ja muu seas, aga tegelikult on see üliraske; õigemini seal on mingi nipp millest ma aru ei saanud ei hispaania ega kehakeeles. Olgu mainitud, et peo jooksul pika pusimise peale ja natuke "sohki tehes" (ma võtsin pliiatsi appi ja hakkasin õhupalli sisse vägisi õhku suruma, natukese kaupa juurde ja juurde) sain õhupalli täis. Voltida ma ei saanud, sest see läks juba teise keerutamise peale katki.
Veel sain ma toikaga taguda seda "ameerika filmidest pärit" asja, kust kommid välja kukuvad, kui see katki läheb. PINATA! Mina arvasin, et sel puhul seotakse silmad kinni, aga ei olnudki nii. Üks ettekandjaist kõigutas meie Miki Hiirt üles-alla, et oleks raskem pihta saada. Eks ole erinevaid võimalusi, aga see on üks vahva asi.
Kogu sünnipäev oligi Miki Hiire teemaline. Sünnipäevalapski oli Miki Hiire kostüümis ja minu meelest eriti vahvad olid tema kollased jalanõud.
No comments:
Post a Comment