Monday 6 August 2012

Pasado mañana me caso


Uku õpetas mulle selle väljendi...
Ma mõtlesin kaks nädalat, miks kõik mind enda pulma kutsuvad ja imestasin, kuidas see võimalik on. Kõige selle juures lärmi üldse ei olnud ja mujal ei räägitud kordagi kellegi pulmadest. Kahe nädala jooksul kutsuti mind kolm korda pulma, aga mitte midagi ei juhtunud. Mõtlesin, kas see on siin siis nii tavaline? 
Viimasel korral ma sain lõpuks ka aru (sest mu sõnavara oli täienenud), et casa tähendab kodu - mind kutsuti lihtsalt külla.


Üleüldse on palju asju, mis on hoopis teisiti kui mina aru sain.
* Tegelikult mu hermana ei sõitnudki eile Tai suunas, läheb hoopis neljapäeval.
* Tegelikult me ei lähegi igal pühapäeval kirikusse (aga mida siis veel arvata, kui ma tean, et ma tulen küllaltki religioossesse riiki ning kodudeski on palju ristikesi ja pühakute kujukesi jms, ja mulle näidatakse käega kiriku poole ja öeldakse "pühapäev").
* Tegelikult meie maja on täpselt kiriku kõrval, mitte grammigi selle kohal (kuigi pühapäevahommikused jutlused ja laulud kostavad hästi ning mu pühapäevane äratus on kirikukell, mis teeb koll-koll-koll, mitte kill-kill-kill).
* Tegelikult pole keegi perekonnast käinud ega käi selles koolis, kuhu mina lähen.
* Tšilliga jäätis oli ka mahlajäätis, mitte koorejäätis, nagu mina arvasin.


No comments: