Juba hommik oli ebaharilik. Kui meid kolm minutit pärast tundide algust klassidesse lubati, oli orientatsiooni õpetaja seal enne meid. See on enneolematu nähtus! Midagi imestada võib-olla ka ei ole, sest öeldi sedagi, et "kord elus olete te ilusti ja korralikult kolonnides".
Ma teadsin, et üks paganama imelik päev see on! Klassiruumis olime ka vaid kolmandikuga kogu koosseisust, kord kuueteistkümnekesi, kord hoopiski kümnekesi nagu bioloogia tunnis, mis ei tundu just kõige populaarsem õppeaine olevat (eriti reedeti). Kõige selle juures mõningaid õpetajaid jälle kohale ei ilmunud nagu alati ning pidime taaskord jälle lihtsalt passima ja veelkord passima. Aga katsu sa mugavalt passida kui tool on istumise all nagu tükk punast jääd.
Kuu alguses tabasin ma lõpphea pildi. Ma ise hiljem tükk aega itsitasin ja olin hirmõnnelik, et fotoaparaat kaasas oli.
Kui mõnelpool on kombeks, et valgusfoori all tullakse viisakalt auto akent pesema ning siis veel viisakamalt küsitakse selle eest raha, siis siin kohtab rohkem kloune, kes punase fooritule taustal kurikaid loobivad, endal must koera- või punane klouninina ees.
Ühel hilisõhtul ma juhtusin nägema, kuidas kaks klouni istusid väikeses bussijaamas pingil ja uurisid üht telefoni. Näomaskeering, nende tegelik ilme ning et neid oli kaks ja nad vaatasid üht telefoni nii süvenenult, andis kokku tõeliselt koomilise vaatepildi. Pildistamishetkeks jõudis kahjuks rohelise-valge-triibuline marakratt pea ära pöörata, aga nad mõlemad olid nagu too parempoolne.
No comments:
Post a Comment