See laupäev möödus troopikas, Veracruzi liivases palmirannas lainete ja soolase veega, mis siiski tundub veidi magedam kui Vahemere vesi.
Maandusime autodega ühes peenemas kohas, ikka palmilehekatuste all ja basseini ääres. Meri oli vee peal lesimiseks, rand kui liivaala krabide tagaajamiseks ning bassein pallimänguks.
Krabide tagaajamine oli küll üks parajalt naljakas tegevus. Kui ma ise parajasti jahil ei olnud, meeldis mulle eemalt vaadata, kuidas kaks inimkuju liival mässavad. Varitse, jälita, ründa! Siis algas tagaajamine ja kätega vastu liiva lajatamine, küll paremale, küll vasakule, kaugele ette nõnda et jalad kuhugi eemale jäävad, või tuli hoopiski enda jalgade vahelt läbi ronida, tagurdada (hüpates või sammhaaval) või hoopiski ümber pöörata ja jällegi joosta. Püüdmishoos käte ja jalgadega, kui jalg viimaks looma peatas, oli põhjust karjuda. Igaks juhuks, lihtsalt teadmisest, et keegi on su jala all ja võib iga hetk liigutada ja nõnda ehmama panna.
Viimaks oli meil paras hulk pisikesi krabisid, kes üksteise otsas siplesid ning vahel hüppasid nagu kirbud, ja üks suurem (ütleme, et kahe tikutoosi suurune) nn trofeekrabi.
Ühed targad loomad on nad küll. Et topsist välja saada, hakkasid nad koostööd tegema ja teineteise otsa ronides redelit ehitama. Uskumatud elukad!
Enne lahkumist oli ette valmistatud veel üks üllatus. Ühe auto parempoolne esikumm oli tühi. Tuli sinna mindagi uut asemele panna - läkski kummivahetuseks. Kõik pisikesed poisid (ega neid palju polnudki, kaks, ja väga pisikesed ka mitte: üks peaagu 13-aastane ja teine veidi vanem) kamandati ninapidi lähemale, et nad õpiksid, kuidas asi käib. Tulemus oli küll veidi naljakas, sest varukumm oli tükk maad tillukesem kui teised, aga "on ju ainult 80 kilomeetrit sõita - mis see ikka on".
Vahemaadest mõtlemine on siin suures riigis ikka hoopis teine. Kui elad Pariisist viie tunni tee kaugusel, siis elad ikka uskumatult lähedal! Meie kui eurooplased vaatasime küll, et - viis tundi, kuulge, see on ju palju! Praegu tundub mullegi, et viis tundi ei ole kuigi palju... võib-olla on mulle mingi kohalik pisik külge hakanud.
No comments:
Post a Comment