Babyshower

Sõitsin öö läbi bussis, jõudsin pärastlõunal jälle Teziutlani ja juba õhtul saadeti mind peole. Uurisin esmalt, mida babyshower endast üldse kujutab. Nime järgi võiks arvata, et eks ta mõni Ameerikast sissetunginud kommetest ole. Ürtust korraldas tulevane ema, kelle laps pidi sündima ligi 10 päeva pärast.

Sisenesime lihaleti ja toidupoe vahel peidus olnud mustast rauduksest ja komberdasime mööda kitsast koridori sügavamale majja. Kvartali sisehoovis ronisime raudtrepist paar korrust kõrgemale, keerutasime veel koridorilabürindis ning nägimegi, kuidas seltskond rahvast on lausa uksel valmis meid oma seltkonda võtma. Kohe riputatigi ka meile rinda beebipilt ja kinnitati selle kõrvale üks pesulõks, mille otstarbest ma esmapilgul aru ei saanud.

Istusin teiste sekka toolile ja tõstsin jala üle põlve. Õige pea tükiti minu pesulõksu kallale. Kuna ma aru ei saanud, mis toimub, jäeti see rahule ja seletati mulle, et tegemist on ühe mänguga. Iga külalise hõlma küljes on pesulõks. Kui näed kedagi, kel jalg ristis, võid temalt pesulõksu ära võtta ja enda pluusi külge panna. Mõnikord lisatakse ka käed mängu, aga seekord piirduti vaid jalgadega. Kõigile jagati kätte harjutusteleht, mida aja peale üksteise võidu lahendama hakati. Kuna lasteaialaste ülesanded minu jaoks kõigest hoolimata liiga keeruliseks osutusid, ja ma leidsin, et mehhiklastega aja peale võidu ei ole mul mõtet keeleülesandeid teha, siis suunasin oma tähelepanu mujale. Ülesannetele keskendunud inimesed muudkui aga kirjutasid põlveotsas, aga kuna inimese selgroog ikka päris pikk on, siis on ju mugavam põlv näole lähemale tuua. Niisiis tõstsid paljud ühe jala üle teise - neil olid jalad ristis. Mina käisin toakeses ringi, tervitasin neid, ja röövisin järjest pesulõkse ning lisasin need enda mantli hõlmale ritta.

Mängud aina jätkusid. Harjutustelehe teine pool oli veel valge. Sinna kirjutasime poole minuti vältel esmalt poisinimesid ning siis teise poole minuti jooksul tüdrukunimesid. Oma mõtteteel jätsin mina Luisid, Angelid, Nachod, Dianad, Laurad, Guada Luped välja ja kirjutasin Eesti laste nimesid.

Järgmiseks veeti keset tuba nöör ning riputati sellele paras punt pesulõksusid. Ülesandeks oli neid ükshaaval noppida ja öelda iga pesulõksu juures, mida laps vajab. Toimetada tuli ühe käega ning pesulõksud pidid pihku ära mahtuma ega tohtinud maha kukkuda. Ootasin kannatlikult ja läksin viimasena oma osavust näitama. Laps vajab voodit, patja, ühte karu nagu see (osutasin riiuli otsas istuvale kaisukarule), laps vajab ema, isa (rahvas kommenteeris naerdes: ja oma tädisid ja onusid ja vanavanemaid...), piima, riideid jne. Olin ainuke, kes kõik pesulõksud nöörilt korjas, ilma et ainuski maha kukuks. Asja juures oli nipp!

Babyshower'i korraldaja, tulevane ema, saadeti rahva keskele kõigile vaatamiseks. Pidime pilguga hindama tema kõhu ümbermõõtu ja lõikama vastava pikkusega nööri. Ka oma silmamõõtu pean ma kiitma: olin üks kolmest, kes täpselt õige pikkuse välja mõõtis. Kui aus olla, siis väikene kala jäi ikkagi nööri vahele: kuna poolteits sendimeetrit puudu tuli, siis sikutasin lihtsalt mõlemast otsast natuke kõvemini, et otsad kohakuti jõudsid. Olen kindel, et ka teised kaks mängisid natukene naise kõhu ja dressipluusi elastsusega.

Seejärel tuli mul endal beebiks hakata. Kuna olin üks noorimatest ning võrreldes kokkutulnutega, kellest enamik jässakad Mehhiko memmed olid, üsna pisikene siis langesin just mina ohvrika ja olin oma positsiooniga väga rahul. Jällegi võistu hakati mu ümber roosa ja valge krepp-paberiga sahmima. Mulle tehti ilusad roosad papud ning valged mähkmed, mis pesulõksude ja minu juukseklambriga eest kinni pandi. Tehti ka kena beebiroosa pluus ning kaunistati mu juuksed lehvikeste-paelakestega. Isegi kindad pandi mulle käte otsa, nõnda et nägin välja tõeline nukukene!